Juuretis TWiTi ep.30 kastmes ja vaba muusika
Sony ikka kõrbeb täiega oma rootkiti juhtumi all. Sellest tuleb raudselt sajandi alguse tehnika kohtujuhtum. Masendav on aga see, et sellest on kikkis ainult tech-community.
Ntx USA-Today mainis, et Sony CD-del on "viirus". No anna abi. Rootkit on potentsiaalne turvaauk, mitte ise-paljunev koodijupp.
Lisaks Sony rootkitis on sees GPL-itud LAME MP3 codeci koodi!
Kuulasin siin Leo Laporte TWiT-i ja seal toodi välja, et on avastatud (F-Secure 'n co) juba esimesed troojalased, kes nimetavad end $sys$-prefiksiga ümber. Leo pani selle peale kommentaari:
"Hacker are getting so lazy. They didn't even bother to write their own rootkit, they just use Sony's. Come-on guys.. have some pride in your work." :)
Muuhulgas isegi Itaalia valitsus algatas kohtuasja Sony vastu.
Lisa komm TWiTist rootkiti kohta: "Had this not come out, other people would have done their own style DRM-s and you'd have layers of this junk installing itself in the system. It's really destabilizing Windows. I mean it really doesn't need any help being unstable.."
Lisaks - nüüd on teada, et Sony diskid helistavad tegelt koduservudesse ja raporteerivad mida/millal mängitakse. Ehk siis spyware ka veel.
Kas keegi veel peale minu vihkab Sony't või mis?
Huvitav märkus: USAs tundub olevat huvitav tendents ajalehtedel küsida raha arhiivi eest - tänane leht on tasuta netis. See tundub olevat kuidagi tagurpidi loogika, sest selle kohaselt peaks sulle leht koju paberi peal ka tasuta olema saadaval. Kui sa raamatukogust aga tahad seda laenata, peaksid raha maksma. Nii tegevat NY Times ja veel "paljud USA ajalehed".
Pisut mööda pandud lähenemine. Ma pole küll suur ajalehtede lugeja, kuid minu mäletamist mööda on Eestis mõnedel ajalehtedel ka kombeks veebiväljaanne maksustada kuni poole päevani - et sa ikka paberväljaannet loeks. Õhtul aga on uudised vabad. (Ma arvatavasti eksin, kuna ei tarbi massimeediat..)
Mõttetera taskuhääletajatele: Hittraadiotes mängitakse rohkem lugusid, mis liiguvad TOP-n-ides üles poole ja selle tõttu liiguvad nad veel kiiremini üles. Suuremalt jaolt sellest ongi tingitud kogu populaarne muusikaline saast, mis meie tänapäevamaailma valitseb.
Taskuhääling aga võimaldab kvaliteetmuusikal esile tõusta.
Keegi ei mängi vabatahtlikult populaarset saasta, vaid seda, mis tõepoolest talle meeldib. Taolise kiindumusega nakatab ta kuulajaid - niimoodi levitatakse head muusikat.
Noored bändid on sellest hakanud aru saama ja panevad oma materjali vabalt netti üles. Point on selles, et suure tõenäosusega ei tõuse tulu mitte albumimüügiga, vaid tuuritamise ja live-esinemistega. Raha plaadimüügiga teevad raha ainult suured - Madonnad ja Coldplay'd jne, aga ka nemad peavad tuuritama, et veel raha saada. Sellepärast suured plaadikombinaadid kõige enam kisendavadki..
Ning lõppeks üleskutse ja küsimus, kui palju inimesi ikka raadiot viitsivad kuulata? Mina kuulan kas oma muusikakollektsiooni, Last.fm-i või mõnda vahvat podcasti ja ausalt öeldes ei näe ma erilist põhjust seda harjumust muuta. Raadiost ei tule ju seda muusikat, mida mina vabatahtlikult kuulaks, seal on reklaamid ja mingid "meelelahutus mängud", kuid minu töö iseloom ei võimalda mul Kuku huvitavaid jutusaateid kuulata.
Lõppeks veel vabandus, et ma ei viitsinud midagi lingata, kuid last.fm, TWiT ja Sony rootkit ei ole ju eriti keerulised asjad, mida wikida ja kuugeltada?
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home