Ultima Thule & Propeller

20. juuli' MMV, kolmapäev, Pirita kloostri varemed - tiitlis mainitet vokaal-instrumentaalkollektiivid annavad kohale jõudnud melomaanidele põhjust käsi kokku lüüa ja hüpata. Mina nende hulgas.

Loomulikult see, mida pelati, oli kõva, kuid teisalt jäi Thule set kuidagi lühikeseks (või lühidamaks kui Proppari oma) ning paljud põhi lood jäid olemata. Tõesti on kahju, sest nad on nii mõnedki palad rearranžeerinud ning need kõlavad veel paremini kui ennem. Uue pealt tulid ettekandele "Tahaks Jääda Iseendaks", "Kõik Ei Ole Kunst Mis Tüütab" ja "Mida Iganes". Kõik kolm olid ülikõvad lives, mis mind kohapealse sularaha nappuse tõttu ajendas alles järgmisel päeval Laseringist Thule uue "Ingel ja Suli" ära tooma.

Mis ma oskan pärast teistkordset loopi öelda albumi kohta?
Väga kõva, et seltskond jazzitinistajaid viitsisid jälle kokku tulla, et pisut rokkida. Samas olen nördinud albumi seinast-seina repertuaaris. Mainitet kolm lives etendatut on ainsad head ja raskemad lood, teised on keskpärased ja/või ballaadid/aeglased/mõtlikud, mida lihtsalt ei viitsi kuulata. Juu pole sellist meeleolu. Kuid kui ma Thulet kuulan, ootan tavaliselt nagu midagi energilist, head ja rasket. Siit ka pisuke nördimus.
Ühes asjas pean Priit Hõbemäega nõustuma ja see on, et kuulaksin plaati parema meelega instrumentaalsena. Aga sellele lisaks ka raskena.
Albumi kujundus Reili Evarti poolt on lausa kohutav, see pole kellegi kunst - umbes kuue aastaselt joonistasin mina ka selliseid nägusid Kuu peale. Kaljujoonised on samas mõnus lisa.

1) "As Seen On TV" - Riks ei sobi siledat vokaali laulma, eelistan ikka mõnusat karedat, kähedat kargust. Lugu on liiga keskpärane, et koheselt lõigata. Ei paita ja ei riiva - keskmine.
2) "Tahaks Jääda Iseendaks"- tõeliselt super, tõelist muusikat täis lugu, nõgesroos. Rütm imeb endasse. Selle peale live-s hüppasin nii kuis jäksasin, sest ei saa mitte paigal olla. Ei muudaks midagi ja kuulan juba oma 10. korda loop-is. Sõnad on nii head, et see lugu on parem koos vokaaliga, kui lihtsalt instrumentaaliga. Albumi ja võibolla isegi Thule parim lugu.
3) Vaigla ja Ivar Põllu koostöö "Kõik Ei Ole Kunst Mis Tüütab". Natikene häiriv rütmimasin, kas Rull ei võiks oma Kumusid taguda selle asemel? Sõnad on liiga lihtsakoelised, samas mõnusa refräänikohaga, nii et pigem hea kui keskmine.
4) albumi nimilugu "Ingel ja Suli". Ballaad, uni, nrrr.... Ma ei ole kunagi viitsinud eriti Thule ballaade kuulata. Tundub lausa patt taolisi talente raisata nii lihtsa loo peale. Sama käib "Viiv Ei Kuhugi Viiv" ja "Keskea Kriis" kohta.
5) paremuselt teine lugu IMHO, "Mida Iganes". Ou je - kuula seda minekut või mida iganes.
"Olgu ühel ilge sobi, teisel nilbe hobi, maitse eelistus või mõni mõnutunne muu või mida iganes."
Minul on maitse eelistus selline, et too joigumine vahepeal oleks võinud üldse olemata olla, vähemalt too teine, lõpupoolne, mis kestab oma poolteist minutit.. No anna abi, tõesti. Rikkus ülikõva loo lihtsalt julmalt ära. Aga ma ei kaotanud lootust - võtsin kätte oma Audacity ning lõikusin selle haige joigumise vahelt ära - nüüd on mul minu enda kaif versioon või "Mida Iganes"!
Huvitav kui ma saadaks selle Sibulale või Rullile, kas see mõjutaks neid mingil määral? Huvitav kas ma seda levitada mitte-kommertsiaal eesmärgil ei tohiks?
8) "Elu On Kunst". Lugu rokib, kuula sõnu, hirnu herneks.
"Küll eestlane olla on lust. Kuid paine, oleks ma naine. Kohtaksin mõnd briti meest, rebiksin tal viski eest."
"Laul on paljas hingeaur, kuid dirigeerib meie elu, sest üldjuhul see kepiga vibreerib, ei kommenteeri, ära närveeri".
Päris kõvad soolod ja teema on ka kõva, jazz/prog fusion paneks stiiliks.
Oma huumor on viimased 20 sekundit ka muidugi.

Ülejäänute kohta ei ole nagu suurt midagi öelda - keskpärased, ei roki ehk siis igavad.

Seega minu soovitus - osta album, et toetada häid Eesti muusikuid. Kuulata tasub eriti hoolikalt lugusid järjekorranumbriga 2, 3, 5 ja 8, mis siirduvad minu Thule paremiku-listi.