Francis Fukuyama the End of History

20. sajandi poliitökonoomia suurkujusid, professor samal alal ülikoolis nimega Johns Hopkins University School of Advanced International Studies ning huvitav filosoof - mees nimega Francis Fukuyama.
Räägin temast, kuna olen juba aastaid tahtnud, kuid pole jõudnud kätte võtta tema "Ajaloo lõppu". Nüüd, kus lõpuks selle aja leidsin, otsustasin pisut valgustada, teavitada ja kokku võtta tema sõnumit juba 1992. aastal ilmunud raamatust, mis põhineb omakorda 1989. ajakirjas The National Intrest avaldatud samanimelisel artiklil - "Ajaloo lõpp?".

Teen mõned märkmed/tähendused antud huvitavast tööst ja sissejuhatuseks ütlen, et tegu on sellise "tagantjärele tarkus on täppisteadus"-tüüpi teosega, mis tähendab, et sobivate näidetega võib ükskõik mida tõestada, kuid kui sa loodad sealt midagi tuleviku ennustamiseks kõrva taha panna, siis mine pigem posija juurde.

Mis tähendab "ajaloo lõpp"?!
FF arutleb ühiskonnakorralduslike ideoloogiate arengu üle lähiminevikus, tuues hulgaliselt reaalelulisi näiteid ning neid siis kokku indutseerida püüdes (loogiline induktsioon - üksikult üldisele) jõuab tulemuseni, et ajapikku on välja jõutud ikka ja jälle liberaalse demokraatliku ühiskonnakorralduseni.

".. ajalugu on lõppu jõudnud siis, kui ühiskonnakorraldus ja poliitika kord oma praegusel kujul on inimestele oma kõige olulisemate omaduste poolest täielikult rahuldav." [FF02, 159]

Täpsustuseks tuleks vast öelda, et arutelu käib nö "suure pildi" ümber, mis ei arvesta üksikuid tekkida võivaid diktatuure või rahulolematuid gruppe ühiskonna sees, kes lihtsalt protestivad millegi vastu.

".. mõned nüüdisaja feministid väidavad, et enamik varasemast ajaloost oli "patriarhaalsete" ühiskondade vaheliste konfliktide ajalugu, kuid et "matriarhaalsed" ühiskonnad, mis on üksmeelealtimad, hoolivamad ja rahumeelsemad, on sellele elujõuliseks alternatiiviks. Seda ei ole empiiriliselt võimalik tõestada, sest näited olemasolevate matriarhaalsete ühiskondade kohta puuduvad. Ja ikkagi ei ole võimalust, et nad tulevikus olemas on, võimalik välistada, kui feministlik arusaam inimisiksuse naispoole vabastamise võimalustest tõeseks osutub. Ja kui see nii ongi, siis on selge, et me ei ole ajaloo lõppu jõudnud." [FF02, 161]

See on vaid üks näide arutluskäigust, mis mõtlema paneb. Lõplikke vastuseid ei ole, on vaid palju diskussioone, mis annavad mingisuguse ülevaate ja suunavad meid kuhugile poole - loodame et õigesti.

"Inimene on olemuslikult teistele suunatud sotsiaalne olend, kuid see sotsiaalsus ei vii teda mitte rahumeelsesse ühiskonda, vaid julma surmaheitlusse prestiiži pärast." [FF02, 169]

"Kristlus ei tõota inimvabaduse tegelikkuseks saamist mitte siin maa peal, vaid ainult taevariigis. Kristlusel on õige arusaam vabadusest, kuid ta lepitab pärismaailma orjasid nende vabaduse puudumisega, käskides neil mitte oodata vabadust selles elus. Hegeli arvates ei mõistnud kristlane, et Jumal ei loonud inimest, vaid pigem lõi inimene Jumala. Ta lõi Jumala kui oma vabaduse idee projektsiooni, sest kristlikus Jumalas näeme me olendit, kes on täiuslik isand iseendale ja loodusele." [FF02, 219]

".. kuidas majanduse areng soodustab liberaalset demokraatiat, on selle tohutu "ühiskonda tasandav" mõju, mis tuleneb majanduse arenguga kaasnevast vajadusest üleüldise hariduse järele. Vanad klassipiirid lammutatakse ja kehtestatakse üldine võimaluste võrdsuse seisukord. Kuigi majandusliku seisukorra ja haridustaseme baasil tekivad uued klassid, soosib ühiskond sotsiaalset liikuvust ja seeläbi egalitaarsete ideede levikut. Majandus loob seega teatud de facto võrduse juba enne kui see võrdsus tekib de jure."

"Kirglikku võrdsustamistaotlust, mis eitab olulisi erinevusi inimeste vahel, saab edasi arendada ning eitada ka inimeste ja kõrgemate loomade vahelisi olulisi erinevusi. Loomade õiguste eest võitlevad liikumised väidavad, et ahvid, rotid või sooblid võivad kannatada nagu inimesedki, ning tundub, et delfiinidel on olemas kõrgem intelligents; miks on siis inimese tapmine ebaseaduslik, aga nende loomade tapmine mitte?
Kuid sellega küsimused ei lõpe. Kuidas eristada kõrgemaid ja madalamaid loomi? Kes oskab määrata, millised looduse olendid kannatavad? Tõepoolest, miks peaks võime valu tunda või kõrgem intelligents andma õiguse suuremale väärikusele? Miks inimene on lõpuks väärikam mis tahes looduse osast, olgu see siis tähtsusetuim kivike või kaugeim täht? Miks ei peaks putukatel, bakteritel, sooleparasiitidel või HI-viirusel olema inimesega võrdseid õigusi?
Tõsiasi, et enamik tänapäeva keskkonnakaitsjaid ei usu sellistesse võrdsetesse õigustesse, näitab, et seniajani usutakse teatud kõrgemasse inimväärikusse. See tähendab, et hülgepoegi ja haruldasi toonekurgi tahetakse kaitsta sellepärast, et meile, inimestele meeldib neid enda ümber näha. Kuid see on silmakirjalik. Kui ei ole ratsionaalset alust öelda, et inimene on loodusest väärikam, ei ole ka ratsionaalset alust väita, et osal loodusest, näiteks hülgepoegadel, on rohkem väärikust kui teisel osal, näiteks HI-viirusel. Keskkonnaliikumise äärmuslik tiib on selles küsimuses palju järjekindlam, uskudes, et loodusel kui niisugusel - mitte ainult tundvatel või intelligentsetel loomadel, vaid kogu looduse loomingul - on inimesega võrdsed õigused. Sellise usu tulemus on ükskõiksus näiteks Etioopia massilise näljahäda suhtes, kuna see on üksnes viis, kuidas loodus maksab inimesele kätte üle piiride minemise eest, ning veendumus, et inimsugu peaks kahanema oma "loomuliku", umbes saja miljoni suuruse populatsiooni piiresse (praeguse rohkem kui viie miljardi asemel), et ta ei häiriks ökoloogilist tasakaalu, nagu ta on seda teinud tööstusrevolutsioonist alates." [FF02, 321-322]

Tsitaadid pärinevad kirjastuse Tänapäev 2002. aastal avaldatud trükist.
[FF02] - originaali tiitel Francis Fukuyama "The End of History and the Last Man", Avon Books 1993.

Paneb mõtlema, nagu üks korralik kirjatükk seda tegema peakski. Palju jäi kommenteerimata, panin, mida pidasin kontekstivabalt ka mõistlikuks. Arutelud thymose ja megalothymia kohapealt võiks jääda igaühe enda lugeda.

Ultima Thule & Propeller

20. juuli' MMV, kolmapäev, Pirita kloostri varemed - tiitlis mainitet vokaal-instrumentaalkollektiivid annavad kohale jõudnud melomaanidele põhjust käsi kokku lüüa ja hüpata. Mina nende hulgas.

Loomulikult see, mida pelati, oli kõva, kuid teisalt jäi Thule set kuidagi lühikeseks (või lühidamaks kui Proppari oma) ning paljud põhi lood jäid olemata. Tõesti on kahju, sest nad on nii mõnedki palad rearranžeerinud ning need kõlavad veel paremini kui ennem. Uue pealt tulid ettekandele "Tahaks Jääda Iseendaks", "Kõik Ei Ole Kunst Mis Tüütab" ja "Mida Iganes". Kõik kolm olid ülikõvad lives, mis mind kohapealse sularaha nappuse tõttu ajendas alles järgmisel päeval Laseringist Thule uue "Ingel ja Suli" ära tooma.

Mis ma oskan pärast teistkordset loopi öelda albumi kohta?
Väga kõva, et seltskond jazzitinistajaid viitsisid jälle kokku tulla, et pisut rokkida. Samas olen nördinud albumi seinast-seina repertuaaris. Mainitet kolm lives etendatut on ainsad head ja raskemad lood, teised on keskpärased ja/või ballaadid/aeglased/mõtlikud, mida lihtsalt ei viitsi kuulata. Juu pole sellist meeleolu. Kuid kui ma Thulet kuulan, ootan tavaliselt nagu midagi energilist, head ja rasket. Siit ka pisuke nördimus.
Ühes asjas pean Priit Hõbemäega nõustuma ja see on, et kuulaksin plaati parema meelega instrumentaalsena. Aga sellele lisaks ka raskena.
Albumi kujundus Reili Evarti poolt on lausa kohutav, see pole kellegi kunst - umbes kuue aastaselt joonistasin mina ka selliseid nägusid Kuu peale. Kaljujoonised on samas mõnus lisa.

1) "As Seen On TV" - Riks ei sobi siledat vokaali laulma, eelistan ikka mõnusat karedat, kähedat kargust. Lugu on liiga keskpärane, et koheselt lõigata. Ei paita ja ei riiva - keskmine.
2) "Tahaks Jääda Iseendaks"- tõeliselt super, tõelist muusikat täis lugu, nõgesroos. Rütm imeb endasse. Selle peale live-s hüppasin nii kuis jäksasin, sest ei saa mitte paigal olla. Ei muudaks midagi ja kuulan juba oma 10. korda loop-is. Sõnad on nii head, et see lugu on parem koos vokaaliga, kui lihtsalt instrumentaaliga. Albumi ja võibolla isegi Thule parim lugu.
3) Vaigla ja Ivar Põllu koostöö "Kõik Ei Ole Kunst Mis Tüütab". Natikene häiriv rütmimasin, kas Rull ei võiks oma Kumusid taguda selle asemel? Sõnad on liiga lihtsakoelised, samas mõnusa refräänikohaga, nii et pigem hea kui keskmine.
4) albumi nimilugu "Ingel ja Suli". Ballaad, uni, nrrr.... Ma ei ole kunagi viitsinud eriti Thule ballaade kuulata. Tundub lausa patt taolisi talente raisata nii lihtsa loo peale. Sama käib "Viiv Ei Kuhugi Viiv" ja "Keskea Kriis" kohta.
5) paremuselt teine lugu IMHO, "Mida Iganes". Ou je - kuula seda minekut või mida iganes.
"Olgu ühel ilge sobi, teisel nilbe hobi, maitse eelistus või mõni mõnutunne muu või mida iganes."
Minul on maitse eelistus selline, et too joigumine vahepeal oleks võinud üldse olemata olla, vähemalt too teine, lõpupoolne, mis kestab oma poolteist minutit.. No anna abi, tõesti. Rikkus ülikõva loo lihtsalt julmalt ära. Aga ma ei kaotanud lootust - võtsin kätte oma Audacity ning lõikusin selle haige joigumise vahelt ära - nüüd on mul minu enda kaif versioon või "Mida Iganes"!
Huvitav kui ma saadaks selle Sibulale või Rullile, kas see mõjutaks neid mingil määral? Huvitav kas ma seda levitada mitte-kommertsiaal eesmärgil ei tohiks?
8) "Elu On Kunst". Lugu rokib, kuula sõnu, hirnu herneks.
"Küll eestlane olla on lust. Kuid paine, oleks ma naine. Kohtaksin mõnd briti meest, rebiksin tal viski eest."
"Laul on paljas hingeaur, kuid dirigeerib meie elu, sest üldjuhul see kepiga vibreerib, ei kommenteeri, ära närveeri".
Päris kõvad soolod ja teema on ka kõva, jazz/prog fusion paneks stiiliks.
Oma huumor on viimased 20 sekundit ka muidugi.

Ülejäänute kohta ei ole nagu suurt midagi öelda - keskpärased, ei roki ehk siis igavad.

Seega minu soovitus - osta album, et toetada häid Eesti muusikuid. Kuulata tasub eriti hoolikalt lugusid järjekorranumbriga 2, 3, 5 ja 8, mis siirduvad minu Thule paremiku-listi.

Hanza.neti veidrus

Nimelt kui kodanik maksab välismaal ntx 1.07.2005 krediitkaardiga midagi poes kohaliku valuuta eest ja selle makse nõue poodniku käest laekub Hanza.net-i ntx kolm päeva hiljem 4.07.2005, siis vaadates Hanza.net-is menüüsektsiooni "Ülevaated" all erinevaid vaateid, võib kulutatud summa osutuda erinevaks.

Põhjuseks on nimelt kolme päeva sees toimunud valuutakursi muutus.
Minu ostu kuupäeval kehtinud kursi järgi saadud summat näeb vaates "Krediitkaardi väljavõte", panka saabunud tehingu kuupäeva järgi näeb summat vaate "Kontojääk" all (täpsemalt kui seal "Broneeritud" lingiga allapoole tehinguisse kaevuda.

Minul juhtus taoline situatsioon äsjase operatsiooni Graspop raames, kus ma olin kaks tehingut sooritanud väljamaal krediitkaardiga ning taoliselt mõnekuupäevasest kursimuutusest näitas üks vaade teisest paari krooni jagu suuremat kogusummat. Uurides hansapanga infotelefonilt 6310310 situatsiooni (neiu pidi ka mind ootele panema ja "spetsialisti" käest küsima), selgus Hanza.neti tavakasutaja-liidese vaadete erinevus. See tähendab, et "Kontojääk"-vaade on vale. Öeldi, et kurssi määratakse ikkagi poes ostu tegemise kuupäevast, mitte sellest päevast, kui poodnik tehingu panka saadab. Loogiline.

Üks tehing oli tehtud Poolas ja teine Saksamaal.
Loogiline on, et Poola Zloti kurss võib muutuda, aga aru ma ei või, kuidas Euro kurss sai muutuda?
Ennevanasti oli seotud EEK DEM-iga 8.0000 peal, nüüd on EEK seotud EURiga kursiga 15.6466. Helistades jälle juba pähe jäänud hanza-numbril, sain jälle targemaks.
Nimelt see kurss on Eesti Panga ametlik valuutakurss, mis tõepoolest ei muutu, kuid pangad ise võivad oma Eurode ostu-müügi kurssi vabalt muuta, sõltuvalt tuule suunast, turul oleva raha hulgast ja aluspükste värvist, nö restorani arve arvutamise matemaatika...

Earthcore
Kirjutas ja luges Scott Sigler.

Earthcore on esimene ainult Podcastina avaldatud romaan, mis pmst on audiobook, kuid köitis mind just oma innovaatilisusega. Kuna see oli vabalt saadaval, siis lisasin RSS-i oma iPodderisse ja kuulasin kogu loo ära. Scott laadis seda 2-3-4 peatüki kaupa mp3-dena oma podcasti üles, et oleks norm alla laadida ja temal ka norm peale lugeda (mida ta teeb täitsa ilmekalt - tegelastel on erinevad hääled ja soravad kirjeldused kisuvad kaasa).

Ei saa öelda, et tegu oleks mingi metsikult uudse looga, kuid mulle meeldis dialoogi stiil ja olustiku usutavus. Tegelased on mõistlikult välja kirjutatud ning nende käitumine loogiline. Tegevus toimub praegu, täna, Utah osariigis, kus korporatsioon nimega EarthCore üritab kaevata pisut plaatina..

Jutukest iseloomustatakse kui action-scifit, kuigi scifi pool on esindatud õrnalt. Laia haardega võttes on Robert Ludlum ja Tom Clancy tavainimesele ka ulme, samuti Sigler. Märksõnaks on vast põnevus ja märul.

Loen veel /. ja aina paremaks läheb.

Tehti uurimus, mis näitab, et kolmandik uurimustest on möga.

Tõeliselt vinge Optimus keyboard, kus iga nupp on omaette display ning vastavalt vajadusele võid vahetada oma keyboardi konfi qwerty pealt dvorakile ja edasi Quake pelamiseks kasulikule. Venelastel nupp nokib.

LaGrange punktid.

Teemaks on üks /. artikkel, milles mainitakse Arthur C. Clarke'i romaani "A Fall of Moondust", kus on kirjeldatud LaGrange'i punktis paiknevat kolooniat. Seos tulenes sellest, et USAF Space Command avaldas oma ametlikus ajakirjas teate, et jänkid tahavad püüda LaGrange'i punkte koloniseerida enne teisi rahvusi.


Panen mõne tsitaadi:


Before we stop there, considering as our enemies only those who stand in the way of US achieving our national aims might be too simple. Taking a page from Mahan, the choke points we control, whether we need to control them for our “national aims” or not, are choke points that are not controlled by anyone else, friend or foe.14 Specific orbital tracks, LaGrange (libration) points, resemble Mahanʼs coaling stations. On our way to a permanent
lunar base, for instance, we might consider establishing and protecting permanent bases at the LaGrange points.15 Our national aim might be well served by seizing “territory” or planting
the flag before anyone else does to simply maintain our position
relative to the balance of power. For a terrestrial example, Great Britain does not need the Falkland Islands anymore but they went to war to protect their national prestige.

The LaGrange points in the Sun-Earth and Earth-Moon systems, being semi-stable, have been proposed for outposts; given the right kind of energy collection and storage mechanisms these could act as coaling stations. Since they are also potential “choke points” with tactical (if not strategic) value, we should not leave
50 High Frontier Winter 2005
them open to exploitation by others.

See also Arthur C. Clarke, 2010: odyssey two (New York: Ballantine Books, 1982), 147. The Lagrange points L-1, L-2, etc., are points where a planetʼs gravity interacts with either the sunʼs or a moonʼs gravity to form semi-stable orbital points. Clarke referred to this type of intersection as a point on a “gravitational tightrope.”

Keegi pole neid punkte vast suuremalt uurinud, on vaid teada, et nad on olemas. ACC hämmastab mind jätkuvalt oma ettenägelikkusega. Huvitav, kui stabiilsed nad ka on?

Podcasting - taskuhääling

Olen vist sunnitud tegema klassikalise, miljoneid kordi läbiproovitud, lõpmatuseni nämmutatud "minu esimene postitus"-tüüpi lisandi oma uude ajaveebi. Antud postitus on iseenesest mõttetu, surnult sündinud, rudimendiks loodudki. Samas ei ole ma sellise olukorraga sugugi rahul ja nii otsustangi hoopis midagi asjalikku kirjutada.

Nimelt viimased päevad on minu pead täitnud uus mõiste - podcasting - mida Pets on maakeeli püüdnud nimetada taskuhäälinguks.
Siinkohal tahangi pisut laiendada teemat ja uurida, mis praegu selles uues huvitavas valdkonnas toimub.

Taskuhäälingut võib seletada kui asünkroonset raadiot, mille "a" seisneb selles, et sa saad saadet kuulata millal iganes. Veel enam - sa võid vabalt seda ise teha. Sul on vaja lihtsalt mikrofoni, arvutit programmiga, mis salvestab ja pärast asja netti üles saadab. Väga lihtsustatult öeldes iga muusikafail, mida sa oled ise teinud ja paned netti üles, ongi podcast.
Kui inimesed panevad üles enda tehtud taskuhäälinguid, oleks kena teinekord neid ka kuulata. Kuid selleks, et potentsiaalne kuulaja üldse teaks, et sul on olemas oma koht, kuhu sa taskuhäälinguid laod, on kasutusele võetud uudisteportaalidest ja blogosfääridest tuntud XML-failike, täpsema standardi nimega RSS (Really Simple Syndication). Selles failis kirjeldad sa ära oma viimased podcastid XML kujul ning potentsiaalne lugeja võib seda faili lugedes teada saada, et sa oled uue saatega maha saanud.
Seda faili võivad lugeda kõik programsed lahendused alates tavalistest paksudest klientidest (eesotsas iPodder) kuni veebibaasideni välja (iPodder.org , PodcastAlley ja ITConversations). iPodder on programmike, mis jälgib söötasid (rss feed) ja teavitab sind, kui sinu poolt eelnevalt kirja pandud podcasti lehele on tekkinud uus saade. iPodder samuti aitab sul lihtsalt MP3, OGG-i või mis iganes audiofaili sul alla tirida ning sa võid seda kuulata oma lemmikpleieris, milleks alguses on vast iTunes (Apple'i meediapleier), kuid selle saab lihtsa vaevaga muuta WinAMPiks või milleks iganes. Apple on esimene korporatiivne innovaator, kes podcastingut toetab ning on community'le suureks toeks olnud.
Samas on kogu asja eestvedajaks ja innovatoriks olnud Adam Curry, mees iPodder.org-i ja Daily Source Code'i taga, hollandi päritolu hobi-DJ, kes nooremana tegi piraatsagedusipidi raadioülekandeid kohalikku külla (meie mõistes siis vast linna). Adam on suurema osa podcastinduse taga, aidanud asja käima lükata ning suuresti ka süüdi Apple'i kaasamisse antud teemasse (siit ka nimi iPodder).

Et mitte liiga pikale venida, siis võiks mainida, et Eesti enda pisikesed pooleldi podcastid on Tehnokratt (Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa) ja Libauudised (Rohke Debelakk Kuku raadios hommikuti). Miks pooleldi? Aga sellepärast, et need on ikkagi raadiosaated, mis on lihtsalt mõnusamaks kuulamiseks pandud netti. Ei ole hetkel teadlik täiesti puhastest Eesti podcastidest.

Hetkel kuulan edasi vana Tehnokratti Andrus Aaslaiuga, kes räägib kaasaja füüsikast ja selle rakendamist audiotehnikas. Eriti huvitav on pisike katse kolbiga, milles on vesi. Heligeneraatoriga 30kHz (oli vist) laineid tekitades saab vaadelda huvitavat nähtust nimega sonoluminessents.

Kuulake podcaste ja lugege blogosfääri!